Nagu Gaia Kooli traditsioonid ette näevad, algas kooliaasta ühise laagriga. Seekord toimus laager 29.-30. augustil kogu koolile koos, mitte kooliastmete kaupa. Sündmus leidis aset Karepa laste- ja noortelaagris Lääne-Virumaal. Karepa küla asub Tallinnast 112 km kaugusel, mere kaldal, kus on ilus liivarand ja männimets.

Laagris said peale suve kokku õpetajad, õpilased, vanemad ning õed-vennad – kõik, kes tulla said ja tahtsid. Ööbida sai 4-kohalistes majakestes ning laagri köögis valmistati meile sooja sööki. Laagris sai mängida jalgpalli ja korvpalli ning olla mere ääres. Õhtul tehti loomulikult lõket, kust ei puudunud ka lõkkesaiade küpsetamine ning mõnusad jutud ja laulud. Teisel päeval toimusid erinevad töötoad ja rannamatk.

Oleme rõõmsad, et laagrid annavad lastele ja peredele võimaluse vabas õhkkonnas koosolemiseks ning omavahel lähemalt tutvumiseks. Samuti loovad koolialguslaagrid lastele toetava ruumi, kus peale suve taas kohtuda ja üksteisega kohaneda.

Sel aastal algas uus kooliaasta Gaia Koolis teistmoodi, kuna olime sunnitud suve jooksul kolima uude kohta. Enam ei saanud 1. septembri aktus toimuda koolimaja lähedal Kadrioru pargi Tammesalus. Tuli leida uus aktusepaik Tallinna vanalinnas ja selleks näis hästi sobivat Linda kuju, sest on ju Kalevipoja ema Linda mingis mõttes meie eesti maaema või maajumalanna Gaia. Seega kogunesime Lindamäel, et üheskoos kooliperre vastu võtta uued õpilased, tutvuda õpetajatega, laulda Gaia Kooli lapse laulu ning soovida kõike head algavaks kooliaastaks.

Seejärel laskusime mäest alla uude koolimajja Harju tänaval. Rahvast oli palju, sest lisaks lastele soovisid ka paljud vanemad uue majaga tutvuda. Klassides toimusid ava- ja inforingid ning uudishimulikke pilke jätkus iga nurga taha. Lastel oli palju põnevust, millised on uued klassid ja kõik teised ruumid, kus nüüd uus aasta end lahti rullima hakkab. Niimoodi suure elevusega ei olnudki raske suvepuhkust selja taha jätta ja taas koolipinki istuda.

1. septembri aktuse järel tuli välja, et meie kooli õpilase vanaema oli meie uues koolimajas veetnud lapsena palju aega, kui ta oma vanemate töö juures Tallinfilmis kaasas oli olnud. Fakt, et majas tegutses kunagi Tallinnfilm, ei olnud ilmselt kogu kooliperele teada ning lisaks tuleb taas tõdeda, et Eesti on ikka nii väike. Siit aga tekkis Gaiakirjal huvi meie uue maja ajaloo vastu, millest saab lugeda järgmises kirjutises.

Gaiakiri tuhnis pisut internetiavarustes, et saada pilti, milline on meie uue koolimaja lugu. Esiteks tuleb ära märkida, et asume nüüd Tallinna ajaloolisel tuiksoonel, sest Harju tänav oli üks vanimaid kaupmeeste ja käsitööliste tänavaid Tallinnas, kuhu alates 19. sajandist oli hakanud koonduma linna kaubanduselu ning millest järk-järgult kujunes Eesti Vabariigi algusaastateks üks linna olulisemaid äripiirkondi. Küll on aga kõigile teada, et tänava hoonestus hävis suures osas 1944. aastal Nõukogude Liidu lennuväe poolt korraldatud märtsipommitamise tagajärjel. Tänava Toompea-poolsel küljel asunud paarisnumbritega hooned said kahjustada ning lammutati. Varemed koristati Harju tänaval aastaks 1948 ja nende asemele rajati pargid, mida ka meie saame nüüd õuetundideks kasutada. Hävitustöö oli suur ka tänava paaritute numbritega küljel, kuid meie uueks koolimajaks olev arvatavasti 1909. aastal ehitatud hoone oli üks väheseid, mis jäi imekombel osaliselt püsti ning jäi ka seest tühjaks põlemata.

Nagu eelpool mainitud, tuli välja põnev fakt, et meie uues koolimajas tegutses kunagi Tallinnfilm! Filmikriitik Jaan Ruus, kes töötas Harju 9 majas aastatel 1965-1972, on jaganud, et meie maja ajalugu ulatub tema andmeil tagasi juba 15. sajandisse. Enam-vähem praeguse välisilme sai maja 20. sajandi esimese kümnendi lõpuaastal, kui arhitekt Jacques Rosenbaumi käe läbi sai sellest Höppeneri pank. Pikalaenupangana jätkas hoone ka Eesti Vabariigi ajal. Pärast punaste sissemarssi sai sellest majast peagi Kinokroonika Eesti stuudio, mida võibki pidada Tallinnfilmi alguseks. Kuni 1960. aastateni pesitses nende müüride vahel korralik nõukogude asutus, kus koosolekuidki peeti vene keeles. 1963. aastal nimetati Tallinna Kinostuudio ümber Tallinnfilmiks.

Veidi enam on ehk teada, et enne meid asus majas osa Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumist. Pisut vanu artikleid uurides tuli välja, et asutus laienes kõrvalmajast meie praegusesse koolimajja 2002. aastal. 2017. aastal, kui valmis ministeeriumite ühishoone Pärnu maanteel, kolis ministeerium sinna. Kes oleks siis arvanud, et 8 aasta pärast kolib Harju tn 9 majja Gaia koolipere!

Kasutatud allikaid: Postimees, Delfi Ärileht, Ehitusleht, Wikipedia, Jaak Juske Facebooki leht.

Uues kohas uus toitlustaja! Sellest kooliaastast pakub meie kooliperele lõunasööki Rocca al Mare Kooli juures sündinud Kooliresto, juriidilise nimega Umile OÜ. Köök, kus toitu valmistatakse, asub Kaarli Koolis. Toitlustaja ise tutvustab ennast nii:

“Anna leivale suud!
Kooliresto on õppeprotsess, mis sai teoks paljude inimeste kaasabile. Kuigi ma neid vääriliselt tänada ei suuda, siis soovin jäädvustada oma tänuvõla – läbivate maitseelamustena.
Pole paremat kombinatsiooni söögiisu tõstmiseks kui magus alandlikkus ja tehtud heateod.
Tervislik, maitsev ja tasakaalustatud lõuna ei ole saavutatav töölaagri meetodil, mis paneb kõik osalejad jooksma vastassuunas.
Veel siis, kui ma töötasin suures suures restoranis juhina, neil kuulsusrikastel aegadel, mil meie motoks oli, läbi toidu õnnelikuks ja edule viiv tee oli tikitud uhkete menüüdega, ei suutnud ma sellise nähtusega nagu koolitoit kuidagi harjuda.
Enne, kui me pole selgeks teinud, kas sõna koolitoit sobib nimisõnaks või omadussõnaks jääb see meile võõrsõnaks.
Lõunasöök on – või vähemalt peaks olema rõõm, kus koka pingutustele tuleb osutada teenitud tähelepanu. Nauding peaks võimutsema.
Me kummardame iga päev köögitatamile ja siiralt austame kõhupiiblit, me ei paku dekoratiivseid eineid, vaid värsket, tasakaalustatud ja järjepidevaid maitseid. Ei piisa ainult hea söögikraami kasvatamisest, seda tuleb ka vääriliselt presenteerida.
Koolirestos peab saama süüa vastavalt aastaajale, mitte sellele, mida sügavkülmast välja õngitseda. Tõsi, soovime pakkuda võimalikult palju kohalikku aedvilja, kuid meil on vastupandumatu võistleja, mida inimene ei võida – loodus. Eelmisel aastal jäi kohalik põllumees kapsast ilma ja sellel aastal hilineb õun.
Püüame motiveerida lapsi ja õpetajaid andma leivale suud, mitte leidma esimesena biojäätmekasti leivakoorikule.
Lõpetuseks, keegi on kusagil midagi külvanud ja istutanud, et meil oleks võimalik see liudadel teile ette kanda – sügav kummardus kõigile neile, teile ja meile. Aamen.”

Gaia Kool liitus sellest õppeaastast Arutleva Kooli programmiga, mis on programm õpilaste argumenteerimis- ja kriitilise mõtlemise oskuse arendamiseks. Programm koosneb neljast põhilisest tegevusest: argumenteerimine ainetunnis, argumenteerimise baasõpe, väitlustegevus ja arutleva hariduse praktikad koolielus.

Tegevus kaasab esimesel aastal klassijuhataja Anni Silma eestvedamisel eelkõige 6. klassi õpilasi ning siis järk-järgult ka ülejäänud klasside õpilasi. Programmi spetsialistid teevad meie kooli õpetajatele koolitused ning 6. klass saab väitlemise baasõpet. Hiljem hakkab 6. klass osalema väitlemise võistlustel ning koolis alustab väitlemise klubi. Eesmärk on, et kõik meie õpilased on suurepärased argumenteerimise ja kriitilise mõtlemise spetsialistid, julged oma arvamust avaldama ning et neid kaasataks koolielu korraldamises kaasa mõtlema.

Septembrist alates on meie koolis eriti palju õppetunde toimunud õues. Seda toetab ka uus seadus, mille järgi peab igas koolipäevas olema õpilastel vähemalt 20 minutit järjest liikumist õues (määrus “Nõuded statsionaarse õppega üldhariduskooli õppekeskkonnale, terviseriskide ohjamisele ja riskitegurite vähendamisele õppekeskkonnas ning õppe ja kasvatuse korraldamisele” §14 lg 2).

Selle nõude täitmiseks toimub igas klassis vähemalt üks õuesõppetund või õuevahetund iga päev – seda jälgivad klassijuhatajad. I kooliastmel toimub iga päev pärast lõunasööki üks õuesõppetund ja õuevahetund. Kui klassijuhatajat või liikumisõpetajat I kooliastme klassidel sel päeval koolis pole, viib aineõpetaja lapsed õue. II ja III kooliastmel planeerib iga aineõpetaja vähemalt ühe õuesõppetunni kuus.

Õpetajad planeerivad tunnid Stuudiumi kalendri kaudu nii, et kõigil õpilastel oleks kindlustatud iga päev liikumine värskes õhus. Kui õpilastel on liikumistund või nad liiguvad õppima Tallinna Rakenduslikku Kolledžisse, siis sel päeval ei pea rohkem õuetunde planeeritud olema. Õuesõpe toob vaheldust koolipäeva, annab võimaluse õppida praktiliselt ning toetab õpilaste liikumis- ja loodusteadlikkust.

Sel sügisel toimus meie koolis Haridus- ja Teadusministeerimi (HTM) korraline järelevalve seoses gümnaasiumiastme õppega. Meie e-gümnaasium on alustanud kolmandat tegevusaastat ning soovime taotleda tähtajatut tegevusluba. Seetõttu on vajalik HTM poolne hinnang gümnaasiumi senisele tegevusele.

Ministeeriumi spetsialistid tutvusid põhjalikult kooli dokumentatsiooniga, vestlesid õpetajate, õpilaste ning juhtkonna liikmetega ning osalesid keemia veebitunnis. Vaatluse tulemusena valmis dokument, mis kirjeldab Gaia gümnaasiumi tegevust ning viitab võimalikele arengusuundadele.

Gaia Kool väärtustab võimalust saada tagasisidet meie gümnaasiumiastme tegevusele. Järelevalve hinnang oli positiivne ning see aitab meil edaspidi noortele veelgi toetavamal moel gümnaasiumiharidust pakkuda, et luua igale õpilasele just tema jaoks kohandatud õpirada.

2025. aastal on Eesti Presidendi eestvedamisel algatatud üleriiklik programm TI-Hüpe. Programmi raames pakutakse koolidele, õpetajatele ja õpilastele tuge, et tehisaru ajastul õpiharjumuste arengut soodustada ja kvaliteetseid tehisarurakendusi tõhusalt kasutada. TI-Hüpe on inspireeritud Tiigrihüppest. Eest digitaaalne edulugu algas 30 aastat tagasi, kui Tiigrihüpe andis igale õpilasele ligipääsu arvutile ja internetile. TI-Hüpe on järgmine Eesti suur arenguhüpe.

TI-Hüppe pilootaasta eesmärgiks on jõuda kõigi Eesti gümnaasiumideni, aidates koolidel läbi mõelda, kuidas tehisaru ajastul toetada nii õppimist kui õpetamist. Alustatakse kolme tegevussuunaga: õpetajate ja koolide tugiprogrammi; õpirakenduse ja õpilaste programmi ning üldise muutuste juhtimisega.

Gaia Kooli õpetajaskond on samuti liitunud TI-Hüppe programmiga. Käimasolev kooliaasta toob meile mitmeid koolitusi ning võimalusi läbi mõtestada, kuidas tehisintellekt parimal moel koolitöösse kaasata.

Gaia Koolis on läbi aastate tegutsenud erinevaid toredaid huviringe. Sel õppeaastal on võimalus tegeleda nii juba tuttavate huvialadega kui ka katsetada uusi põnevaid võimalusi. Sel aastal on meil tegutsemas kunstiring, klaveritunnid, loova eneseväljenduse ring, vene keele ring ja bändiõpe. Kuid see pole veel kõik.

Sel aastal alustas meil ka populaarne teadusring Kolm Põrsakest, kus on aastate jooksul osalenud juba ligi 7000 last. Tegemist on lõbusa MATIK (ingl k STEAM) meetodiga teadusringiga, kus teeme katseid, meisterdame ja õpime läbi mängu. Kõik huvilised 1.-6. klassist on oodatud, sest teadus on nii põnev!

Novembris algab ka elektroonilise muusika ring. Kõik, keda huvitab DJks õppimine või kes tahavad teha arvutiga elektronmuusikat, on oodatud! Huviring toimub 5. korrusel muusikaklassis neljapäeviti kell 12:05.

Teiste ringide toimumisaegade ja -kohtade info leiab koolipere Stuudiumi kirjavahetusest.

Huvitegevuse eestvedaja, muusikaõpetaja Raimond Mägi, on tegelenud ka huviringide õppekava kokkupanemisega. Eelpool mainitud ringidele lisanduvad veel liikumise ja matkaringide õppekavad. Praegu käib õppekavale viimane lihv ning varsti oleme lähedal Gaia Huvikooli registreerimisele Eesti Hariduse Infosüsteemis.

Kuigi asume nüüd Tallinna vanalinnas, saime spordipäeval minna tagasi tuttavat Kadrioru õhku hingama. 29. septembril kogunesid sportlikus meeleolus väiksemate klasside õpilased Kadrioru staadionile hommikupoolikul ning tegid seal oma innukad jooksud ja hüpped. Suuremad õpilased ragistasid samal ajal koolimajas natuke ajusid ja lasid siis pealelõunal staadionil auru välja. Iseendaga võeti mõõtu ikka traditsioonilistel Gaia Kooli spordipäeva aladel: kaugushüpe, pallivise, 60m jooks ja 400m jooks. Oli tore päikseline päev täis liikumist ja energiat.

11. klassi Radomiril tuli väärt idee, et ka gümnaasiumiõpilased võiksid sellel aastal spordipäevast osa saada. Kuigi meil e-gümnaasiumis liikumistunde ei ole, oli tore kokku tulla, ennast proovile panna ja tulemused kirja saada. Neljast spordihuvilisest jõudsid staadionile küll lõpuks vaid pooled, kuid gümnaasium oli sellega esindatud, ilm ilus ja tuju hea. Ühel alal tuli iga katsega parem tulemus, teisel jälle oli esimene sooritus see, mis rahulolu pakkus. Üks, mis kindel – jooks nõudis enim pingutust. Loodetavasti jõuavad kõik meie õpilased ka igapäevaselt värske õhu kätte liikuma!

3. oktoobril külastasid Gaia Kooli huvilised Itaaliast, Lätist, Austriast, Sloveeniast ja koguni Austraaliast. Itaalia külalised tulid Eestiga tutvuma koolist, kus pool oma õppimise ajast veedavad kaks venda, kes käivad meie kooli 6. ja 7. klassis. Ülejäänud külalised olid pärit ülikoolidest ja uurimisasutustest ning Eestisse oli neid toonud järgmisel päeval algav 6. Läänemere kirjaoskuskonverents, mille üks korraldajaid oli meie kooli pikaaegne logopeed Meeli Pandis Eesti Lugemisühingust.

Külalised said kõigepealt kogeda, kuidas on üsna külma sügisilmaga osaleda õuesõppetunnis. Õppejuht ja matemaatikaõpetaja Raili Poola võttis nad kaasa oma 8. klassi matemaatikatundi, kuhu oli lõimitud teemade kordamine ning orienteerumine vanalinnas.

Peale hoogsat matemaatika õuetundi koos elavaloomuliste kaheksandikega kuulasid väliskülalised kooli juhataja Marit Otsing-Saare esitlust meie koolist. Järgnes mõtete vahetamine hariduse, õppimise ja kirjaoskuse teemadel. Seejärel said külalised koos Raili Poolaga teha tiiru koolimajas, tutvudes meie laste ja kooliruumidega.

Nagu juba tavaks, korraldab õpetajate päeva tähistamist 9. klass. Sel aastal otsustati, et 6. oktoobril alustab päeva pidulik kogunemine uue maja allkorruse saalis – kõlasid kõned, muusika ja laul. Õpetajatele oli see päris üllatus ning tegi nii mõnegi silma märjaks, sest tunti, kuidas ollakse väärtustatud ja hoitud. Õpetajad said lilled ja mälestuseks 9. klassi õpilase Greete-Liisa kujundatud tänukaardid, mille sisusse panustasid kõikide klasside õpilased, kirjutades häid sõnu oma õpetajate iseloomustamiseks. Kaartide sisuga said kõik tutvuda ka koolimaja trepikoja seintel.

Aktuse lõpus andsid õpetajad oma ameti selleks päevaks üle üheksandikele, kes siis tunde andma ruttasid. Maja ees toimusid lõbusad liikumistunnid, saalis tantsutunnid, kunstiklassis valmisid maalid, õpetati ka matemaatikat, inglise keelt, ajalugu ja keemiat. Päeva kulgedes kogusid lõpuklassi õpilased kogemusi õpetajaks olemisest, mida nad päeva lõppedes peegeldusringis ka jagasid. Selgus, et õpetajaks olemine ja õpetaja töö ei olegi alati kerge. Üksmeelselt hinnati aga päev õnnestunuks!

Kui noored õpetajad tunde andsid, tutvusid päris õpetajad giidi juhatusel Tallinna vanalinna kummitustega, peale lõunat said end proovile panna üheksandike koostatud viktoriinis ning päeva lõpus ootas neid vanematekogu poolt kaetud pidulaud koos lapsevanem Tiia Toomla valmistatud eriti maitsvate ja kaunite tortidega! Suur tänukummardus kõigile, kes päeva läbi viisid ja sellest unustamatu kogemuse vormisid! Eriline tänu õpetaja Raine Lindepuule, kes kogu tegevust koordineeris!

Päeva organiseerinud üheksandikud said väärtusliku kogemuse ürituse korraldamisest. Nad olid rõõmsad, et tundsid ühtsust, nautisid koos planeerimist ning said tänu sellele eduelamuse. Õpetaja Raine inglise keele tunnis mõtisklesid nad hiljem üldisemalt õpetaja ameti üle ning kirjeldasid ideaalseid õpetajaid. Siin on valik nende mõtteid tõlgituna eesti keelde:

“Ideaalne õpetaja ei ole täiuslik, kuid ta hoolib tõeliselt. Ta hoolib oma õpilastest, õpetamisest ja oluliste muutuste algatamisest. Tema ülesanne ei ole ainult õpikust materjali läbi võtta või kodutöid anda, vaid tagada, et õpilased tunneksid end toetatuna ja mõistetuna.
Hea õpetaja selgitab asju arusaadavalt. Kui keegi ei saa esimesel korral aru, ei ärritu ta, vaid leiab teise viisi selgitamiseks. Ta on kannatlik ega tekita õpilastele tunnet, et nad on rumalad, kui nad küsimusi esitavad või vigu teevad.
Ideaalset õpetajat eristab teistest see, kuidas ta inimesi kohtleb. Ta on lahke, austav ja õiglane. Ta ei tee vahet õpilaste vahel. Ta kuulab, kui kellelgi on raske päev, ja märkab, kui midagi on valesti. Mõnikord võib lihtsalt väike märkus „Kas kõik on korras?” tähendada palju, kui see tuleb õpetajalt, kes tõesti märkab oma õpilasi.
Ta oskab ka õppimise huvitavaks muuta. Olgu see siis lugude, huumori või lihtsalt aine seoste näitamise kaudu reaalses elus, ta paneb õpilased tahtma tunnis tähelepanelik olla. Ja isegi kui teema on raske või igav, julgustavad nad kõiki jätkama.
Ideaalne õpetaja ei õpeta ainult kooli õppeaineid – ta õpetab elu. Ta on eeskujuks lihtsalt sellega, et on iseenda moodi – vastutustundlik, aus, lahke ja töökas.
Lõppude lõpuks ei mäleta inimesed suurepärase õpetaja puhul kõige enam seda, mida ta õpetas, vaid seda, kuidas ta neid tundma pani. Kui õpetaja paneb sind tundma, et sind nähakse, kuulatakse ja usutakse, on see midagi, mis jääb meelde.”

10. oktoobril tulid Gaia Kooli külastama õpetaja abid üldhariduskoolidest üle Eesti. Neil on käsil täiendkoolitus “Õpetaja abi roll õppija toetamisel üldhariduskoolis” Tallinna Ülikooli Haridusteaduste instituudis. Koolituse eesmärgiks on omandada esmane valmidus tööks abiõpetajana erinevate vajaduste ja isikuomadusega õpilastega. Üheks täiendkoolituse koolitajaks on meie kooli kauaaegne sotsiaalpedagoog Annika Roosimägi, kes tõi koolitujad tutvuma Gaia Kooli olemuse ja eripäradega.

Juhataja Marit Otsing-Saar ja õppejuht Raili Poola andsid külalistele põhjaliku ülevaate meie koolist ning õpilaste toetamise süsteemist. Lõuna ajal said teiste koolide õpetaja abid süüa meie juures – nad olid positiivselt üllatunud nii suurest ja maitsvast valikust. Järgnes vestlusring, ekskursioon majas ning päeva kokkuvõtete tegemine ja reflektsioon.

Külalistele avaldasid eriliselt muljet Gaia lapsi toetavast füüsilisest ruumist: väikesed klassid, mängutuba, maja ruumilahendused, puuduv koolikell, õuesõpe ja looduses viibimine. Emotsionaalsest ja sotsiaalsest ruumist toodi välja kogukonnatunne, kaasatus, ühtne meeskond, ringimeetodi kasutamine, koostöö koduga, õppetöö rütm ja tundide hiline algusaeg. Intellektuaalse ruumi poole pealt tõid kõik külalised välja, et Gaia hindamissüsteem on väga tore, uuenduslik ja toetav. Veel avaldas neile muljet projektõpe, projektipäevad ja -nädalad, mitmepäevased väljasõidud, õppimine pea-käed-süda meetodil ning tugisüsteem. Üks külaline ütles, et ta näeb, et Gaia Koolis päriselt hoolitakse õppijatest ja teineteisest. Selline tagasiside oli meile väga südantsoojendav.

Septembris pühendus 2. klass koos klassijuhataja Regina Herodesega projektile “Kooli ümbruse ajalugu”, mille eesmärk oli õppida tundma meie kooli lähiümbruses asuvaid ajaloolisi kohti. 2. klassi jaoks oli see esimene samm suuremate teadmiste suunas. Seepärast oli väga tore, et projektiga liitusid ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja koos 9. klassi õpilastega.

Projekti käigus tegid 9. ja 2. klassi õpilased koos õuesõppe bingot, kus tuli erinevaid vanalinna paiku otsida selle erinevatest tsoonidest. Õpilastele sai selgeks, mis on ja kus asub Raekoja plats, Vabaduse väljak, Niguliste kirik, Kiek in de Kök, Neitsitorn, Taani kuninga aed, Väike jalg ja Lühike jalg. Eraldi külastasid 2. klassi õpilased ka Hildegardi aeda, uurisid Saiakäiku, Pühavaimu kirikut, Ajaloomuuseumi maja, Loodusmuuseumi maja, Tornide väljakut, sealseid vaatamisväärsusi jpm. Lisaks maalisid 2. klassi õpilased selle projekti raames pildi vabalt valitud ajaloolisest kohast ning uurisid selle ajalugu.

Õpetajate sõnul olid lapsed väga tublid projektis osalejad ja tegid omavahel hästi koostööd. 3. oktoobril leidis aset ka ühisprojekti pidulik lõpetamine Tallinna Kesklinna noortekeskuses. Suured ja väikesed lapsed mängisid toredasti koos erinevaid mänge ning sealses köögis meisterdati ühiselt valmis ka maitsvad küpsisetordid. Loodetavasti aitas projekt õpetada lapsi ka edaspidi ringi kõndima tähelepanelikult ja uudishimulikult, uurima hooneid ja arhitektuurielemente, otsima nende kohta lugusid ja informatsiooni.

Septembri ilusate ilmadega oli meil koolis väga palju õuetunde. Uus õpetaja Raivo Raam tegi 7.-9. klassiga õuesõpet geograafias ja bioloogias. Geograafia tunni raames toimusid iga klassiga ilmavaatlused – vaatluse alusel määrati temperatuuri, pilvisust, õhurõhku, tuule suunda ja kiirust ning sademeid. Bioloogia tunnis käidi lähedalasuvates vanalinna parkides ja määrati taimi. Lisaks toimus nn kriisiõppus – orienteeruti vanalinnas paberkaardi ja tänavanimede järgi ning õpetaja poolt ette antud marsruuti mööda, kujutades ette, et kadunud on elekter ja internet, s.t telefonist ei saa lahti võtta ühtegi kaardirakendust.

22. septembril käis meil koolis külas Tervise Arengu Instituudi spetsialist, kes pidas 7. ja 8. klassi õpilastele loengu terviseteadlikust eluviisist, oma tervise hoidmisest ja sellest, kuidas hoiduda ennast kahjustavate tegevuste, eelkõige suitsetamise ja veipimise, küüsi langemisest.

10. oktoobril käisid 7. ja 9. klass koos õpetaja Heli Piisanguga Tallinna Vaba Waldorfkoolis etendust vaatamas. Õpilastel oli põnev tutvuda Waldorfkooli majaga ning saada kultuurielamus vaadates ja kuulates Waldorfkooli 12. klassi õpilasi, kes esitasid draamaepohhis õpitud Goethe ja Shakespeare’i etüüde.

Oktoobrikuus pakkus 1. klassi lapsevanem, kogenud muusik ja noortebändide juhendaja Rein Tõnis Rebane, välja, et kõik meie kooli muusika- ja bändihuvilised õpilased saavad minna päris prooviruumi katsetama, kuidas oleks teha bändi. Ringi tutvustuspäev oli väga meeleolukas, lapsed harjutasid laulu “Kauges külas”.

Novembrist alustas Bandhouse prooviruumides Gaia Huvikooli ansambli ringi 1. õppetsükkel 4.-8. klassi õpilastele. Eesmärgiks on pakkuda bändis musitseerimise ja rütmimuusika alast huviõpet. 7-nädalane tsükkel keskendub koostööle ja koosmängule, muusikaalastele teadmistele, loomingulisele eneseväljendusele ja praktilistele oskustele. Osalejad on enamasti 4. ja 7. klassist, kes on moodustamas ühise või ka kaks bändi – see selgub protsessi jooksul. Ootame huviga, et näha ja kuulda bändi või bände esinemas kooli sündmustel.

Projektinädala neljapäeval, 16. oktoobril viis matemaatikaõpetaja Hillar Kroon 5. klassis läbi grupitööd “Minu toode või teenus, mida pakkuda Gaia Koolis”. Iga grupp valmistas A3 formaadis kauni, loetava, arusaadava plakati, kus oli kirjeldatud toodet või teenust, toodud välja selle müügihind, sihtgrupp, ostusagedus, käive, kulud, kasum ning konkureerivad tooted või teenused.

Plakateid hindasid viiendikud ise ning ka lugupeetud välishindajad, kelleks olid 8. ja 9. klassi õpilased. Hinnata tuli iseseisvalt ja sõltumatult, kui hästi ja arusaadavalt on plakat koostatud, kui hea on idee ning kui realistlik on idee teostatavus Gaia Koolis. Hinnangud tulid erinevad, mis tegigi protsessi huvitavaks.

Oktoobrikuu projektinädalal õppisid 5., 6., 8. ja 9. klassi õpilased tundma Tallinna vanalinnas asuvaid tähtsamaid kohti ja hooneid: Toompea, Toomkirik, vaateplatvormid, Raekoda, Oleviste kirik, Noorsooteater jt. Kõigepealt arutati koolimajas selle üle, mis teeb Tallinna vanalinna nii eriliseks. Seejärel vaadati videot, milles ajaloolane Jaak Juske rääkis Tallinna kõige vanemast ajaloost. Ja siis oligi aeg tutvuda vanalinna kaardiga ja ülesannetega, moodustada 3-liikmelised rühmad ja minna omal käel vanalinna avastama.

Orienteerumine kestis ligi kaks tundi. Selle käigus tuli teha vanalinnale tiir peale ja leida üles 22 tuntud kohta. Iga hoone kohta oli 2-3 küsimust, millele vastamiseks tuli maja hoolega silmitseda või leida infot seinal olevalt infotahvlilt. Kui kõik kohad olid üles leitud ja küsimustele vastused saadud, sai iga rühm tagasisidet. Õpilased said projektipäeval lähemalt tuttavaks oma uue koolimaja lähema ümbrusega, imekauni Tallinna vanalinnaga. Orienteerumispäevad korraldas meie uus eesti keele ja kirjanduse õpetaja Priit Ratassepp.

13. oktoobril käis 6. ja 7. klassil külas tsirkuseartist ja akrobaatikatreener, telesaate America’s Got Talent 2016 veerandfinalist Vello Vaher. Koolimaja saal oli vaimustust täis, sest seal läks lahti aktiivne käeline ja akrobaatiline tegevus: žongleerimine kõikvõimalike rekvisiitidega, koordinatsiooniharjutused ning lavalise kakluse ja kukkumise harjutamine.

Hiljem istus Vello Vaher 7. klassiga rahulikult maha ja rääkis nendega elust, tervisest, sotsiaalmeediast, kuulsusest ja tuntud inimestest. Paljudest tarkuseteradest jäi noortele meelde, et hea on olla naturaalne, s.t mitte hakata tarbima kahjulikke aineid nagu alkohol, tubakas ja narkootikumid. Lisaks inspireeris õpilasi väga mõte, et ei tohiks olla käsu ori, vaid sooritada harjutusi enda jaoks ning et iga õpilane peaks püüdma olla parem kui tema õpetaja.

8. ja 9. klassi õpilased käisid 15. oktoobril Eesti Noorsooteatris vaatamas lavastust „Püha jõe kättemaks“, mis on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lavakunstikooli 32. lennu lavastajate ja näitlejate esimene diplomitöö. Lavastus esitas küsimuse, mis on kellelegi püha ning kuidas jõe rüvetamine võib tuua kättemaksu. Aino Kallase novelli ainetel sündinud lavastus räägib sellest, kuidas 1640. aastal tahtis sakslasest mõisnik ehitada eestlaste jaoks pühale Võhandu jõele vesiveski ja veskitammi. Maausuliste eestlaste hulgas tekitas see suurt vastuseisu ja lugu lõppes veski hävitamise ja veskimeistri surmaga Võhandu jões.

Lavastuse põhiteemaks on tänapäeval üliaktuaalseks muutunud inimkonna ja muu looduse vahekord. Etendus tuletab meelde meie esivanemate uskumusi ja hoopis teistsugust suhtumist loodusesse. Visuaalselt kujundlikus lavastuses kasutatakse paljusid teatrikeele võimalusi: liikumist, laulu, valgus- ning heliefekte jmt. Õpilastega käis teatris meie uus eesti keele ja kirjanduse õpetaja Priit Ratassepp.

Eelmisel õhtul käisid sama etendust oma klassijuhatajatega vaatamas ka 7. klassi õpilased. Põnevalt ja siiralt jutustatud lugu ning meeldejääv lavakujundus jättis noortele palju tõlgendusvõimalusi, tekitas sügavamat arutelu ja jättis mõtteainet pikemaks.

Aegna saarel

Käesoleva õppeaasta startis Gaia gümnasistidele ühise väljasõiduga Aegna saarele. Mõnus augustipäev algas laevasõiduga. Saarel külastasime Aegna Meelerahukeskust, mille eestvedajaks on eestlasest budistlik munk Auväärt Ṭhitañāṇa, kodanikunimega Andrus Kahn. Keskuses saime kogeda külalislahket soojust, kuulda kuldaväärt tarkuseterasid ning harjutada meelerahutehnikat.

Keskus pakkus meile ka imelise lõunasöögi, mis andis jaksu, et asuda teele tuurile ümber saare. Tutvusime Aegna ajaloo ja tänapäevaga ning tundsime rõõmu jalutuskäigust puutumatus looduses mere süles. Õhtul saabusime taas mandrile – väsinute ja õnnelikena.

Õppeaasta alguse puhul tegid ka õpetajad päevareisi Aegna saarele. 18. augustil oli ilus ilm. Hommikul kogunesime Linnahalli sadamas, et astuda koos praamile. Ees ootas tore päev, mis andis võimaluse üheskoos rahulikult kooliaastaks häälestuda ja jagada möödunud suve muljeid. Peale esmast tutvumisringi Aegna sadamas, kus leidsime kohe ühise keele uute õpetajatega, suundusime Aegna Meelearenduskeskusesse, kus meid võtsid soojalt vastu mungad. Budismist, Aegna saarele rajatud Eesti Theeravaada Sangha Kloostrist ja selle munkade elust andis vahetu ja meeleoluka ülevaate auväärne Dr. Ṭhitañāṇa, kes on esimene eestlasest ordineeritud theeravaada koolkonna Buddha munk. Peale ühist meditatsiooni kinnitasid õpetajad keha imelise munkade poolt valmistatud lõunasöögiga.

Seejärel võttis meid vastu kohalik matkajuht, kellega tegime Aegnale tiiru peale. Selle käigus tutvusime Aegna imelise loodusega ja kuulasime põnevaid lugusid saare ajaloost ja tänapäevast. Kojusõiduks jagunesid õpetajad kaheks grupiks – osad sõitsid tagasi mandrile juba tuttava suure praamiga, teised aga said sõiduelamuse natuke väiksema veetakso pardal. Õpetajatele jäi see päev meelde päikselise, rõõmsa ja rahulikuna. Sisemised akud said loodusest laetud ning nii oli hea uut kooliaastat alustada.

Kaheaastane rahvusvaheline Erasmus+ strateegilise koostöö väikeprojekt “Rethinking learning: a holistic approach to education through wellbeing” sisaldas endas Gaia Kooli jaoks väga olulist nurgakivi – “Teadliku õpetaja koolituskursuse” loomist ja läbiviimist. Esimese projektiaasta jooksul panid helged ja avara maailmavaatega inimesed oma pead kokku, küsisid Gaia Kooli õpetajatelt ja teistelt teadjainimestelt, millest üks õpetajakoolitus võiks koosneda. Seejärel vormistati kursus esialgse plaanina, et seda aasta jooksul katsetada ja tunnetada, kas kõik on olemas või peaks midagi veel lisama.

Aastase koolituse kestel tutvuti Gaia hariduse põhimõtetega ja väärtustega, läbiti Imago suhteteoorial baseeruva suhtlemisõpetuse tutvustus, keskenduti projektõppe olemusele ja selle rakendamisele koolis, saadi aimu tehisintellekti kasutamisest õppetöös. Väga olulised olid kohtumised meie pärimuskultuuri hoidja Ahto Kaasikuga, loodusretked Aegna saarele ja pühapaikadesse, samuti Sänna Leiutajate Külakooli ja Tartu Erakooli külastused. Loodetavasti andis koolitus osavõtjatele tugeva sisendi ja impulsi, et saadud teavet edaspidi oma töös rakendada või kasutada aluspinnaks uute teadmiste kogumisel.

Projekti kulgemise sisse mahtus ka osalemine Haridustreff25 üritusel Paide Vallimäel, 14. augustil. Seal loodi rohelise hariduse pesa, kus kooli juhataja Marit Otsing-Saar tutvustas kuulajatele Gaia Kooli kogemust rohelise koolina ja projektõpet meie koolis, Raili Poola viis läbi näitliku õuesõppe tunni ja Raine Lindepuu korraldas praktilise kooliaia rajamise kohapeal.

Nüüd peab koolituskava pisut settima, et uuel õppeaastal uue hooga alustada ja aina avardada õpetajate maailmavaadet.

Projekti kaasrahastab Euroopa Liit.

Projektiblogi on leitav siit

Laura Randjärv Gaia Kooli 4. klassist tegi kaks edukat starti ratsaspordis. Augustis läbis ta puhtalt 30 cm parkuuri kollasel ponil Tinky ja septembris võistles samuti edukalt 40 cm kõrgusel parkuuri ponil Mustu. Võistlused toimusid Suuresti tallis Harjumaal ja takistussõidus. Edu ja õnne Laurale!

Septembri lõpp tõi võimsa uudise, et Gaia Kooli 9. klassi koduõppur Vihur Põld pälvis Eesti Kultuurkapitali stipendiumi Kullatera. Selle rahvakultuuri sihtkapitali stipendiumiga tunnustatakse 10-21-aastaseid noori, kes on vabariiklikul või rahvusvahelisel tasemel silma paistnud rahvakultuuri valdkonnas. Sel aastal anti neid välja vaid kümme. Vihur äratas tähelepanu oma tegevusega eesti lõõtspilli tutvustamisel ja mängimisel.

Viljandi Muusikakooli õpilane Vihur Põld on särasilmne muusik, kes meid ka koolimajas kohapeal oma lõõtsamänguga juba paaril korral lummamas on käinud. Rõõmustame Vihurile antud tunnustuse üle ning soovime jätkuvat indu ja huvi nii pillimängu kui õppimise vastu! Hõissaa!

Gaia Kooli 1. klassi õpilane Tiago Livati käis oktoobri alguses Riias Balti hiina võitluskunstide meistrivõistlustel Bingdaos ja saavutas seal teise koha. Nüüd on tal hõbemedal! Ta on selle üle väga rõõmus ja rahul. Võistlusel osalemine oli põnev ja ka natuke närvesööv kogemus, kuid Tiago sai suurepäraselt hakkama. Palju õnne ja edu Tiagole!

Meie 2. klassi õpilane Artjom Fell on oma noore ea kohta juba palju jõudnud.

Kaks aastat on ta käinud capoeira trennis. Capoeira on afro-brasiilia võitluskunst, mis sisaldab võitluse, tantsu, akrobaatika ja muusika elemente. 10. oktoobril toimusid Capoeira Tallinna rahvusvahelised karikavõistlused, kus Artjom saavutas 7-9-aastaste osalejate hulgas 4. koha. Kokku oli osalejaid umbes kümme, sh näiteks Rootsist, Lätist, Maltalt, Saksamaalt, Šveitsist ja Aserbaidžaanist.

Lisaks tegeleb Artjom modellindusega. VIP Modellikoolis on ta käinud viis ja staarikoolis kolm aastat. Selle ajaga on Artjomist saanud rahvusvaheline top-modell.

Hiljuti osales ta VIP Fashion Estonia moeetendusel, aasta alguses aga Gruusias World Rising Stars rahvusvahelisel moeetendusel ja modellide konkursil. Ka 2024. aastal osales Artjom World Rising Stars üritusel, kus ta pälvis tiitli “Mister Euroopa”.

Palju õnne ja edu Artjomile!