GAIAKIRI
nr 11
Gaiakiri nr 11, mis on 2025/26 õa teine ning kajastab
oktoobri lõpu kuni detsembri keskpaiga tegevusi, sisaldab:
- Koolijuhi mõtisklus
- Ülekoolilised sündmused
- Klasside ühistegevused
- Klasside tegemised
- Edulood väljaspool kooli
- Tulevikusündmused
Gaiakirja koostas Anna-Stina Lillemägi õpetajatelt saadud info põhjal.
KOOLIJUHI MÕTISKLUS
Talve Aeg
Aasta on alanud toreda kingitusega. Jaanuar on toonud meile paksu ja koheva lumevaiba. Just nüüd on käes parim aeg, et kogu hingest talverõõme nautida.
Suusarajad, kelgumäed ja liuväljad on kättesaadavad igas linnas. Lastel on võimalik veeta päevi ühiselt õues mängides ning karge ilmaga karastudes.
Linnast välja minnes kohtab aga talvemüstikat veelgi selgemini.
Talvises metsas on kuuskedel peas lumemütsid, õhk on liikumatu, hingeõhk aurab. Vaikuses võib kaugele kuulda oksa praksatust, siin-seal vilksab lind lühikesel lennul, jäljerida lumel räägib loo metsaelanike toimetustest.
Talvises metsas saab inimene tunda end päriselt metsiku looduse osana. Talv ei mõista nalja. Talvega tuleb arvestada, käpikud ja soojad vammused selga panna. Talvine mets on kõrge ja vaikne kui pühapaik. Siin on võimalik tunda Elu ürgset suurust ja inimese väiksust loodusjõudude eest.
Meil Eestis on veel võimalus tunda rõõmu looduse talvistest kingitustest, mis on igaühe jaoks tingimusteta olemas. Valge lumi, värske metsaõhk ja tihase siuts on meie pärisõigus.
Viigu nädalalõpud meid rändama Eestimaa matkaradadele ning tundma rõõmu loodusest ja loomadest, kohalolust ning kooselust metsiku loodusega!
Marit Otsing-Saar
juhataja
ÜLEKOOLILISED SÜNDMUSED
Novembris saabusid üksteise järel kooli mitmed liikumisvahendid, mida saab kasutada liikumistundides nii sees kui väljas ning ka õuesõppel ja vahetundides, et lastel oleks võimalikult palju aktiivset tegevust.
Gaia Kool hankis mitmeteks aastateks ette erinevaid palle, jooksualade varustust ja õuemänge, sh näiteks kettagolfi varustuse, lisaks lihtsamad liikumisvahendid nagu hüpitsad, kummikeksud, treeningkummid ja tasakaaluvahendid. Ostsime ka joogamatid ja -padjad. Laste rõõmuks hankisime sulgpalli komplektid ja veel mitmed erinevad reketite ja pallidega mängud, suureks hitiks sai pinksilaud.
Liikumisvahendid ostsime tänu Haridus- ja Teadusministeeriumi ühekordselt eraldatud märkimisväärselt suurele toetusele. Suur tänu projektijuht Raine Lindepuule!
Juba palju aastaid tegutseb meie koolis tubli õpilasesindus (ÕE), kes toetab koolipere tegemisi peamiselt osade ürituste korralduse enda kanda võtmisega. Õpilasesinduse liikmed valivad igal õppeaastal endale ka presidendi. Novembris valiti ühehäälselt ÕE presidendiks 9. klassi õpilane Greete-Liisa Kask.
Greete-Liisa tutvustab end nii: “Ma olen aktiivne inimene, käin hokitrennis ja teen kodus poksitrenni. Olen ka loov, mulle meeldib väga joonistada ja käin selleks eraldi kunstitundides. Kui aega on, harjutan ma ka kitarri.” Gaia Kooli ÕE presidendiks soovis Greete-Liisa saada, sest ta usub, et on töökas ja usaldusväärne juhiomadustega inimene. Ta austab ÕE liikmete arvamusi ja tundeid ning peab tähtsaks nende ja kogu koolipere heaolu.
Eelmisel aastal organiseeris ÕE jõululaata ja Vaba Lava, peeti ka kohvikut. Ka sel aastal on plaanid osaliselt samad, laat koos kohvikuga on juba jõulude eel toimunud. Lisaks on kavas korraldada õpilaste seal küsitlus, algatada kultuuridenädala traditsioon ning läbi viia klassidevaheline kokandusvõistlus. Veel on õhus plaan, et osad esinduse liikmed hakkavad haldama kooli TikToki kanalit.
Õpilasesinduse tööd toetab ja koordineerib nüüd juba mitmendat aastat õppejuht Raili Poola. Esinduse koosseisu kuuluvad 6.-9. klassi õpilased, igast klassist 3-4 liiget.
Sel aastal algas Gaia Koolis mardipäevaks valmistumine juba varakult. 3. klass käis juba oktoobri alguses Eesti Vabaõhumuuseumi töötoas, kus õpiti tundma mardipäeva traditsioone. 1. klass käis sarnases töötoas Särevi Teatritoas. Kõik algklassid olid varakult ja põhjalikult ette valmistanud ka esinemised. 2. klass oli ära õppinud õige mitu mardipäeva laulu ja laulumängu.
10. novembri hommikul toimus elevust täis kehastumine loodusjõududeks, metsahaldjateks ja loomadeks. Ja siis algas suur sanditamine kogu koolimajas. Kobistati kõigi uste taga, küsiti palju mõistatusi ja sooviti kõigile õnne – seda, mida parajasti vaja – kas õppimis-, raha- või näiteks reisiõnne. Suur tänu martide juhendajatele ja kiitus mardijooksust osavõtjatele, kes tõid koolimajja rohkelt pärimuslikku hõngu, rõõmu ja elevust!
Kadri- ehk hani- ehk lambapäeval, 25. novembril käisid mööda koolimaja ukselt uksele heledates riietes 1. ja 2. klassi kadrisandid. Nagu kadripäevale kohane, oli see päev vaiksem ja naiselikum kui mardipäev – lehvisid valged seelikud ja sallid, päris mitu huulepulka oli ema käekottidest koolikottidesse sattunud. Kõlas laul ja pillimäng, andide eest tänades sooviti kogu kooliperele vilja-, karja- ja pereõnne.
Detsembrikuuga algas Gaia Kooli uisuhooaeg. Juba mõnda aega oli kaasa elatud Vanalinna uisupargi jäätegemisele, mis nüüd meie uue koolimaja akendest välja vaadates kui peo peal oli. Oskuste värskendamiseks osalesid mitmed õpetajad detsembri alguses ka Uisupargi õpetajatele mõeldud tasuta koolitusel – osad Vanalinna, teised Nõmme Uisupargis. Koolituse viis läbi Uisukool Reval koolijuht ja särav iluuisutamistreener Liina-Grete Lilender. Seejärel said kõik lapsed liikumistundides uisutamist õppima hakata – kes algtasemel, kes juba edasijõudnuna. Gaia Kool uisutab kuni veebruari vaheajani. Aitäh, liikumisõpetajad Regina Herodes ja Taivo Püi!
Detsembrist alustas Gaia Kool vestlusõhtute sarjaga “Kuidas toetada last ja iseend lapsevanemana?”. Praktilisi ja väga inimlikke koolitusi viib läbi meie kooli lapsevanem Aire Nurm, kes on lastekaitse spetsialist, pikaaegne perede tugigruppide läbiviija ja nõustaja ning kasuperede ja lapsendajate koolitaja. Airel on lastekaitse magistrikraad ning hetkel õpib ta psühhoterapeudiks.
Koolitus aitab mõista, kuidas toetada lapse emotsionaalset arengut ja lahendada keerulisi olukordi rahulikult, miks lapsed käituvad vahel “raskelt” ja mida nad tegelikult vajavad, mis vahe on distsiplineerimisel ja karistamisel, kuidas karistamine lapsele mõjub ning kuidas toetada end lapsevanemana, et peres oleks rohkem tasakaalu.
Koolitus on Gaia Kooli lapsevanematele tasuta. Praeguseks on toimunud kaks kohtumist, ees on ootamas veel loengud ja arutelud 27. jaanuaril, 17. veebruaril, 31. märtsil, 28. aprillil ja 26. mail. Täpsem info Stuudiumis.
Enne jõuluvaheaega, 19. detsembril toimus Gaia Kooli jõulupidu ja jõululaat. Oli rõõmus pühademeeleolu, kuusk oli ehitud ja muidugi saabus ka jõulusokk peol osalema ja lastele kinke jagama. Jõulupeole andis hoogsa alguse sel õppeaastal loodud bändi esinemine. Kõik klassid tegid toredad etteasted – kellel laul või tants, kellel luuletus või hoopis lühinäidend. Mõned õpetajad esitasid omaloomingulisi luuletusi. Ja vilistlane Ats koos ema Ehaga esitasid kauni instrumentaalpala. Peale pidu sai iga klass omaette jõulumeeleolu nautida, koos olla ja kinke vahetada.
Siis algas jõululaat ja see oli sel aastal eriti külluslik ja vägev. Osalejaid oli väga palju ning igasugu põnevaid tooteid oli välja mõeldud. Toitlustusvaldkond oli mitmekesine – töötas õpilasesinduse kohvik, laste poolt valmistati kohapeal näiteks vahvleid, suhkruvatti ja popkorni. Toimus ka mänguasjavahetus, mis on rohekoolide kampaania kodudes unarusse jäänud kuid mängukõlbulike lelude teisele ringile suunamiseks. Müügilaua broneerimistasud annetatakse loomade varjupaigale.
Suured tänud sündmuste koordinaatorile Raine Lindepuule, kes kogu ürituse korraldamist juhtis! Aitäh 6. klassile, kes korralduses kaasa lõi ja pidu juhtis! Laada korraldamise eest aplaus õpilasesindusele!
Vaata jõulupeo ja -laada pildigaleriid siit
Jõulupeol sai kogu koolipere kuulda ja näha Gaia Kooli bändi Gaia Groov esimest etteastet. Oli see alles vägev! Ülesastunud bändi koosseisu kuuluvad: 5. klassi Ehte Järve (laul) ja Elis Teiv (laul, ukulele), 3. klassi Iko Põdersoo (trummid) ning koduõppe õpilase õde Karolina Wolff, kes käib 4. klassis (basskitarr). Karolina küll kahjuks sellel kontserdil vigastuse tõttu esineda ei saanud. Teda asendas viimasel hetkel Gaia Kooli e-gümnaasiumi õpilaste bändi bassimängija Maria-Karolina Münz (10. klass). Laval olid lapsi toetamas ja julgustamas veel kitarridel Ehte ema Tiina ja 1. klassi lapsevanem Rein Tõnis Rebane, kes on bändi juhendaja, koolitaja ning kogenud muusik. Kuid Reinu sõnul oleksid lapsed suurepäraselt ka ilma vanemateta hakkama saanud: “Tahtsime lihtsalt koos nendega lavale pääseda ja Gaia Groovi võidukast debüütkontserdist osa saada, sest meie ju teadsime milleks nad võimelised on”.
Bänd esitas kooliperele kolm lugu: “Heeringas”, Kuldaja rock`n`roll” ja “Kauges külas”. Lausa uskumatu, kuidas ainult 7-nädalase bändiõppe jooksul oli jõutud sellise tasemeni! Kõik jäävad pikisilmi ootama bändi edasisi esinemisi, mis võiks plaani järgi juhtuda umbes sõbrapäeva paiku. Siis on loodetavasti üles astumas ka e-gümnaasiumi õpilaste bänd, kelle koosseis ja nimi jäävad hetkel veel saladuseks. Seniks aga jätkub bändiõpe, proovid ja usin harjutamine.
KLASSIDE ÜHISTEGEVUSED
Sellest õppeaastast toimetab reede hommikuti kell 8.30-9.15 Gaia Koolis matemaatikaklubi ehk n.ö noppeõpe 5.-9. klassi õpilastele. Noppeõppes lahendatakse põnevaid nuputamis- ja loogikaülesandeid, mis arendavad mõtlemist ja pakuvad vaheldust tavapärastele tundidele. Tunde viivad vaheldumisi läbi Gaia Kooli säravad matemaatikõpetajad Raili Poola, Hillar Kroon ja Rain Baumann.
Oodatud on kõik õpilased, kes soovivad end lihtsalt nuputamisülesannetes proovile panna ja/või valmistuda võistlusteks ning olümpiaadideks. Vabu kohti veel jagub. Kui huvi on, võivad julgesti liituda ka nooremate klasside õpilased.
Küllap oli suureks mõjutajaks see, et asume nüüd kesklinna kinodele veelgi lähemal, et sel aastal käisid mitmed klassid väga aktiivselt PÖFFi filme vaatamas. 8. klass vaatas näiteks noortefilmi “Wheelie”. Filmikogemus pakkus õpilastele võimaluse mõelda kaasa noortele olulistel teemadel ning näha, kuidas erinevates riikides ja kultuurides noorte elu kujutatakse.
Bioloogia- ja geograafiaõpetaja Raivo Raami eestvedamisel läks 12. novembril ühiselt kinno lausa terve kolmas kooliaste, kaasas ka õpetajad Andreas Eerik ja Raine Lindepuu. Vaadati põhjamaise päritoluga rootsikeelset Noortefilmi programmi kuuluvat linateost Kevlar. Film oli väga mõtlemapanev – läbi probleemirägastiku sai kaasa elada kahe venna teekonnale peresuhete, iseseisvumise, sotsiaalse staatuse ja sõpruse vallas.
Eesti Tervisemuuseumis toimub palju huvitavat. 18. novembril käisid 7. ja 8. klass seal etendusel “Avalik lahkamine” avastamas inimkeha sisemust ja meditsiiniajalugu. Etenduse esimeses pooles sai teada, mida on anatoomiast arvatud enne meie aega ning teises pooles võeti appi täismõõdus õppenukk Markus ja plastinaadid muuseumikogust. Uuriti, millised siseelundid välja näevad, mida teevad ja milleks neid vaja läheb. Teadusteater pakkus näpuotsaga huumorit, põnevaid lugusid ja uusi teadmisi.
4. detsembril mindi taas koos tervisemuuseumisse, et võtta osa muuseumitunnist “Minu ärkav seksuaalsus”, kus avatud ja turvalises keskkonnas arutleti seksuaalsuse, identiteedi ja nõusolekuga seotud teemade üle. Tund oli üles ehitatud aruteludele ja grupitöödele, mis andsid õpilastele võimaluse aktiivselt kaasa mõelda ja oma arvamust jagada.
Kooliõe kutsel tuli 8. detsembril meile külla esmaabi koolitaja Tarmo, kes töötab Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis. Tarmo õpetas 6.-9. klassi õpilastele esmaabi algtõdesid. Koolitaja tegi selgeks, kuidas läheneda kannatanule ja millised olulised sammud tuleb läbida tema seisundi tuvastamisel. Õpilased harjutasid kannatanu külili pööramist ja haava kinni sidumist. Vilkuvate tuledega nuku peal sai proovida südamemassaaži tegemist – tuled andsid märku, kas vajutused on piisavalt tugevad. Lähemalt tutvuti ka elustamisaparaadiga AED.
12. detsembril toimus Harjumaa koolide digitaalne viktoriin “Põnev vene keel”. Gaia Kooli esindasid ühiselt 7. klassi õpilane Siret ning 8. klassi õpilased Britta, Merin ja Robin. Viktoriinil said erinevate koolide õpilased üksteisega tuttavaks, vestlesid, lahendasid mitmesuguseid ülesandeid ja laulsid. Viktoriini korraldasid ja viisid läbi Gaia Kooli õpetaja Dmitri Djuženkov ja Peetri Kooli õpetaja Niina Nikitina.
Juba mitmendat aastat saab Gaia Kooli kolmas kooliaste õppida käsitööd ja tehnoloogiat oma ala spetsialistide käe all ja kaasaegselt sisustatud töökodades Tallinna Rakenduslikus Kolledžis. Tunniplaan on sätitud nii, et üle nädala käiakse pikemal õppesessioonil Koplis.
Detsembrikuuga sai 9. klassil läbi kaks ja pool aastat kestnud käsitöö- ja tehnoloogiaõpe. Sel õppeaastal omandas 9. klass erinevate spetsialistide juhendamisel oskusi metallehistöös ja käsitöös, kus valmisid näiteks maalitud kotid ja vilditud seebid. Eelmiste aastatega omandati palju erinevaid oskusi nagu näiteks kokkamine, aga ka toru- ja maalritööd jpm.
7. ja 8. klassi õpingud Kopli meistrite käe all kestavad sel aastal veel edasi. Seitsmendikud õpivad sel aastal aiandust, metallehistööd, tekstiilkäsitööd ja keraamikat, kaheksandikud aga aiandust, sepatööd, õmblemist, kokkamist ja puhastuse algtõdesid.
15. detsembril käisid 2. ja 3. klass bussiga Alutagusel osalemas haridusprogrammis “Jõulupuu lugu” Alutaguse rahvuspargis ja sealses külastuskeskuses. Saime endale kauni jõulukingi imelise matka näol lummavasse loodusesse. Väikesel metsaretkel õppisime lähemalt tundma kuuske kui üht meie metsade levinumat puud. Uurisime, miks kuusk on meie looduses oluline ja millist rolli ta mängib nii metsaelanike kui ka inimeste jaoks. Tutvusime metsameeste töödega ja saime teada, kuidas omale metsast jõulupuud valida. Tegime lõket, nautisime lõkke ääres RMK pakutavat lõunaeinet, rüüpasime sooja teed ja meenutasime esivanemate jõulukombeid. Aega jäi ka meisterdamiseks, kus lapsed said looduslikest materjalidest valmistada endale kaasa jõulukaunistuse.
Muusikaõpetaja Raimond Mägi kutsel käisid 16. detsembri õhtul 4., 5. ja 7. klass Philly Joe džässiklubis. Seal rivistus lavale 24-pealine funk– ning fusion võngetega MUBA bigbänd Karl Madis Pennari juhendamisel. Esitusele tuli valik USA-s 1992ndal aastal kokku tulnud funk-instrumentaalkollektiivi Lettuce repertuaarist, mille on bigbändile seadnud Karl Madis Pennar ise. Energeetilisele avasetile järgnes džässiklubile omane jam session.
Detsembri projektinädalal tegi eesti keele ja kirjanduse õpetaja Priit Ratassepp erinevatel päevadel 5., 6. ja 8. klassiga kirikupäeva.
Koolipäev algas oma klassiruumis videote ja fotode vaatamisega ning aruteluga. Vaatasime ekraanilt maailmakuulsate kunstnike (Rembrandt, Michelangelo, Leonardo da Vinci, Raffael) maale ja tuletasime meelde Kristuse sünniloo ja tema elu tähtsamad sündmused. Seejärel vaatasime videot Tallinna Püha Vaimu kiriku kohta ning saime teada, miks on kirikus altar ja kantsel, kuidas valmistatakse vitraaže ja miks nimetatakse orelit pillide kuningaks. Ühtlasi arutlesime selle üle, kuidas kirikus käituda. Kui olime end piisavalt ette valmistanud, asusimegi teele Püha Vaimu kiriku poole, et kõike oma silmaga näha ja kogeda.
Püha Vaimu kirikus võttis meid vastu lahke kirikutöötaja, kes oli valmis kõigile meie küsimustele vastama. Imetlesime Püha Vaimu kirikus Bernt Notke loodud altarit, rõdu seintel olevat pildipiiblit (kus on kujutatud 57 stseeni piiblist), imekauneid vitraaže, kantslit, orelit jm. Ja muidugi lihtsalt istusime kirikus ja olime oma mõtetes. 6. klassiga saime kuulata ka orelimängu. 8. klassiga külastasime lisaks Jaani kirikut Vabaduse väljakul, kus kuulasime orelimuusikat. Loodame, et õpilasteni jõudis tõdemus, et kirik on ilus ja rahulik koht, kus saab imetleda kunsti, olla mõttes iseendaga ja mõelda elus oluliste asjade üle.
KLASSIDE TEGEMISED
Mardipäeva maskeraad
7. novembril külastas 1. klass koos klassiõpetaja Laura-Mari Kalmiga Särevi Teatrituba, kus osaleti “Mardipäeva maskeraadi” töötoas. Enne tegevusi arutasime ühiselt, mis on mardipäev, miks seda tähistatakse ning milliseid kombeid ja traditsioone vanasti järgiti. Lapsed said teada, et mardisandid käisid perest peresse laulmas, tantsimas ja head õnne soovimas ning pererahvas tänas neid andidega. Maskeraadi raames meisterdasid lapsed endale mardimaskid, kasutades erinevaid loovmaterjale.
Seejärel mängisime ühiselt läbi mardisantide käimise, lapsed laulsid mardilaule, esitasid häid soove ning kogesid vanarahva kombestikku mängulisel ja lõbusal viisil. Tegevus arendas laste loovust, koostööoskust ning tutvustas eesti rahvatraditsioone. Juba 10. novembril tähistasime mardipäeva ka koolis, see pakkus palju rõõmu ning aitas kinnistada varem õpitut mardipäeva kommete ja tähenduse kohta.
Noortekeskuses
15. detsembril külastas 1. klass Põhja-Tallinna noortekeskust, kus küpsetati piparkooke. Lapsed said kaasa lüüa piparkookide vormimisel ja kaunistamisel. Tegevus toetas laste käelisi oskusi, loovust ning pakkus mõnusat jõulueelset meeleolu.
Loomeversumis
18. detsembril käis 1. klass Põhjala tehases Loomeversumi stuudios, kus toimus jõulukaunistuste maalimise töötuba. Lapsed said maalida ja kaunistada jõuluteemalisi esemeid, väljendades oma ideid ja loovust. Töötuba pakkus rahulikku ja inspireerivat keskkonda ning aitas luua pidulikku jõulumeeleolu.
Teater
Eelmisel aastal oli 2. klassis ülimalt populaarne teha paberist nukkudega nukuteatrit ja varjuteatrit. Klassiõpetaja Regina Herodes meenutab, et lastel tulid imelised lood. Ka sel aastal tegeleb 2. klass teatriga. Oktoobris valmisid lastel etendused, kuhu nad põimisid sisse üldoskuseid ning sotsiaalseid ja emotsionaalseid oskuseid. Lugudes oli ka palju metsa ja looduse hoidmise teemat.
Esmalt meisterdati papist ja paberist etenduse tegelased. Kui lugu juba looma hakkas, võis etendusele lisada ka helitausta või luua ise laulu. Lisada võis ka valgustust, näiteks taskulambiga. Projekt lõi keskkonna, mis soodustab loomingulist avanemist, arendab esinemisjulgust, võimekust improviseerida, lugude jutustamise oskust, kunstilisi võimeid, tunde- ja looduse tarkust. Lugusid etendasime oma klassiruumis ja hoidsime positiivset ja toetavat ruumi, kus on turvaline esineda.
Oktoobri lõpus oli projekti “Minu varjuteater” etenduste nädal. Lapsed etendasid enda meisterdatud papploomadega põnevaid varjuteatri etendusi. Osad etendused olid soolo etendused, kuid oli ka duette ja triosid. Lapsed olid väga loovad ning loomingulised, etendused olid imelised ja sisukad. Oli taaskord väga põnev ja edukas projekt. Sarnane projekt oli ka eelmisel aastal ja see väga meeldib lastele.
30. oktoobril käisime ise teatris – külastasime Eesti Noorsooteaterit ja vaatasime etendust “Lahenduste ministeerium”, mis suunab vaatajaid prosotsiaalse käitumise suunas. Teatritükk juhtis laste tähelepanu sellele, kui oluline on elus sõbralikkus ning erinevuste mõistmine.
Botaanikaaias
10. novembril külastas 2. klass Botaanikaaeda. Teemaks olid troopilised ja lähistroopilised taimed. Ekskursiooni juhendas ning taimedest rääkis meile Botaanikaaia töötaja.
Headusepäev
13.novembril tähistas 2. klass koolis ülemaailmset headusepäeva. Lapsed kinkisid üksteisele joonistusi, kaarte ja maiustusi. Lisaks käisime uisutamas.
Headusepäeva eesmärk on julgustada inimesi üle kogu maailma tegema headustegusid ning levitama sõbralikkust ja lahket suhtumist üksteise suhtes. Headusepäev sai alguse 1998. aastal Singapuris toimunud konverentsil, kus osalejad leidsid, et maailmas on vaja rohkem headust ja sallivust. Päeva kuulutas ametlikult välja ÜRO ning see on levinud üle kogu maailma, innustades inimesi olema sõbralikud, hoolivad ja abivalmid oma igapäevaelus.
Mine metsa!
24. novembril käis 2. klass Pirita-Kosel keskkonnahariduse õuesõppe programmis “Mine metsa!”. Programmi käigus toimus matk läbi liigirikka segametsa, mis andis võimaluse tutvuda erinevate puuliikidega. Peale puude vaatlesime ja õppisime tundma ka teisi metsataimi ning teadvustasime, et mets on elupaik paljudele taime- ja loomaliikidele – nagu korrusmaja, kus igal korrusel elab keegi, isegi kui me teda palja silmaga ei näe. Lisaks mängisime metsateemalisi mänge ja tunnetasime loodust erinevate meelte abil.
Vilde muuseumis
28.novembril käis 2. klass Vilde muuseumis haridusprogrammis “Punane sokk ja näpitsprillid”. See oli lõbus rännak läbi Vilde kodu tubade, kus eriti “kummalised” vana-aja asjad kibelesid oma lugusid rääkima. Teiste seas Vilde punane sokk, näpitsprillid ja hiigelsuured kohvrid saali nurgas. Muuseumitunnis saime teada, kes see härra Vilde niisugune oli, millega ta tegeles ja mis talle meeldis. Mänge ja jutte jätkus 6-toalise korteri igasse nurgakesse. Tunni lõpus said lapsed meisterdada.
Minu regilaul
12. detsembri hommikul olid koolis kõik 2. klassi pered, sest toimus projekti “Minu regilaul” pidulik lõpetamine: plakatite esitlused ja pärimuskultuuri vaba lava. Projekti käigus lõi iga laps oma regilaulu ja pani selle kirja ilusa käekirjaga seotud kirjas, mille juurde maaliti või joonistati pilt. Esitlusel esitas iga laps oma laulu kas üksi või perega ning teised laulsid kaasa. Oli väga kaunis ja meeleolukas hommik, laulud olid imelised ja ka vabal laval sai kuulda nii põnevaid laule kui ka pillimängu.
Kaunite kunstide päev
16. detsembril oli 2. klassil kaunite kunstide hommik: loov eneseväljendus erinevates vormides muusikast maalimiseni. Edasi külastas 2. klass haridusprogrammi “Kunst vanas tornis” Kiek in de Köki kindlustustemuuseumis. Seal ootasid meid põnevad ajaloolised ja kunstilised tegevused.
Viltimine
17. detsembril käisid 2. klassi lapsed Põhjala tehases Loomeversumi stuudios koos kunstiõpetaja Helena Karuga viltimas. Põnev käeline tegevus harmoonilises ruumis tagas mõnusa, lõbusa ja sisuka päeva.
Orel ja raamatud
18. detsembril käis 2. klass Mustpeade majas haridusprogrammis “Oreli maagia”, kus tutvusime virtuaaloreliga ning organisti tööga. Mustpeade maja virtuaalorel Mixtuur annab võimaluse paigutada orel publiku ette, kus õpilased saavad osa organisti enamasti peidetud maailmast. Virtuaalorelil on erinevate maailma orelite sämplid, mida vastavalt repertuaarile saab vahetada ja kasutada. Kui tavapäraselt on kirikutes orelipult peidetud ja nähtaval on vaid prospekt uhkete viledega ning musitseerimist vaid kuuldakse, siis Mustpeade majas toimuval kontserdil istuvad õpilased ümber oreli ja lisaks muusikalisele elamusele ka näevad kõike väga lähedalt. 
Kavas oli nii filmimuusika, eesti heliloojate teosed, maailma oreliklassika kui ka kaasaegne orelimuusika.
Päev jätkus raamatukohvikuga koolis, kus iga laps sai tutvustada enda kaasa võetud raamatut ja hubases keskkonnas seda teisele ette lugeda.
Ujumiskursus
7. novemberil algas 3. klassil ujumiskursus, mis toimus sel aastal koolile väga lähedal – Tallinna Inglise Kolledži ujulas. Ujumistunnis sai käia kolm korda nädalas ja kursus kestis 16. jaanuarini. Ujumiskursus hõlmas järgnevat: veega kohanemine, sukeldumine, vee peal rinnuli ja selili hõljumine, vee peal rinnuli ja selili libisemine ning 25m, 50m, 100m ja 200m kompleksharjutus. Õpilased sooritasid vahearvestusi ja viimasel nädalal lõpparvestuse.
Kolmandikele ujumiskursus meeldis. Peaaegu kõik oskasid juba varem veidi ujuda ning muutusid nüüd veelgi osavamaks ja tugevamaks. Laste sõnul olid treenerid toredad ja ujumast tulles tuju alati hea.
Lehtede kirjeldamine
Loodusõpetuse projekti raames õpiti koos klassiõpetaja Kaidi Blumiga tundma erinevate puude määramist lehtede abil, kus saadi teada, et lehtede tunnuste kirjeldamiseks on välja mõeldud väga erinevaid põnevaid sõnu: lehelaba võib olla südajas (pärn), munajas (harilik pöök), äraspidimunajas (lepp) ning hõlmjas; lehetipp ümara või terava kujuga; leheserv hambuline, saagjas, kahelisaagjas. Lehtede kirjeldamise projekti osana käidi koos korjamas erinevate puude lehti, mis klassis kuivatati ja aknalauale kõigile lähemalt uurimiseks asetati. Seejärel meisterdasid lapsed ise ühe õppemängu, mis oleks abiks lehtede kirjeldamisel ja määramisel.
Looduslik söödav taim
Jõulueelsel projektinädalal toimus 3. klassi loodusõpetuse projekti “Looduslik söödav taim” esitlus, kus iga õpilane tegi ühe loodusliku söödava taime kohta põhjalikuma ülevaate, kus kirjeldas taime kasvukohta, omadusi, kuidas taime toiduks tarbitakse ning joonistas taimest ja selle viljast pildi. Informatsiooni leidmisel olid abiks emad, isad, õed, vennad, erinevad teatmeteosed, raamatukoguhoidjad ja sõber internet. Projekti esitlemisel osales ka liikumisõpetaja Taivo Püi, kes esitas lastele täpsustavaid küsimusi ja jagas oma kogemusi. Projektide esitlemisele järgnes tähistamine – mindi kõik koos uisutama.
Raamatupäev
16. detsembril toimus projektinädala raames traditsiooniline raamatupäev kaisukaga, kus lapsed tutvustasid klassikaaslastele ühte enda poolt loetud raamatut ning oma kaisukaid, kes raamatutuvustusi kuulama olid kutsutud ja soovitatud raamatud kõik endale kõrva taha panid.
Projektipäev
Detsembri projektinädala kolmapäev algas 3. klassile inglise keeles jõulukaartide kirjutamisega õpetaja Kristiina Kisleriga. Sellele järgnes laste poolt kauaoodatud robootika projektipäev, kus koos tehnoloogiaõpetaja Kaidi Blumiga ehitati juhendite järgi roboteid, mille liikumist õpiti programmi abil mänguplatsil juhtima.
Niguliste kirikus
3. detsembril veetis 4. klass klassijuhataja Regina Laanetu-Sillaga Niguliste kirikus mitu tundi. On ju õpetaja Regina ka kunstiõpetaja ning just Niguliste kiriku kunsti ja ajaloo spetsialist, kes viib huvilistele läbi Niguliste ABC muuseumitunde. Koos vaadati üle kõik kunstiteosed, mängiti ja loomulikult sõideti liftiga üles torni, kus nauditi vaateid vanalinnale ja muidugi ka meie koolimajale.
Näitus “Mets ja linn”
8. detsembril pani 4. klassi õpetaja Regina Laanetu-Sild kooliperele uudistamiseks välja 4. klassi õpilaste projektnäituse, mille eesmärk oli julgustada noori märkama ümbritsevat mitmekesisust ning mõistma, kuidas loodus- ja linnakeskkond loovad oma eripärased maailmad. Neljandike ühine loominguline projekt “Mets ja linn” uuris kahe elukeskkonna, loodusliku metsa ja inimkätega loodud linna, sarnasusi ja erinevusi. Õpilased vaatlesid, kuidas mõlemad ruumid kujundavad elurikkust, liikumist, helisid ja igapäevaseid kogemusi ning arutlesid selle üle, kuidas inimesed mõjutavad ja hoiavad elukeskkonda. Kasutades isikupärast visuaalset keelt disainisid õpilased plakatid, kuhu nad olid kirja pannud oma tähelepanekuid, mõtteid ja järeldusi.
Lastekirjanduskeskuses
15. detsembril käis 4. klass koos klassijuhatajaga Eesti Lastekirjanduse Keskuses. Muuseumipedagoog tegi neljandikele majatutvustuse. Keskuses oli ilus ehitud kuusepuu ja tunda oli jõuluhõngu. Lapsed lugesid jõululuuletusi ja said igaüks meisterdada toreda järjehoidja.
Õppetöö muuseumides
7. klass õppis oktoobri lõpust novembri lõpuni ajaloos teemat „Elu-olu keskaegses linnas“. Õppetöö toimus muuseumides: õpilased otsisid iseseisvalt infot, pildistasid museaale ning osalesid muuseumitundides. Lähemalt tutvuti Tallinna rajamisega, Hansa Liidu ja Peetri kogega ning uuriti keskaegsete linnaelanike igapäevaelu. Külastati Eesti Ajaloomuuseumi, Linnaelumuuseumi, Arhitektuurimuuseumi, Kiek in de Köki ning Paksu Margareetat. Täname lapsevanemaid, kes hankisid õpilastele muuseumikaardid ja tegid seeläbi õppe muuseumides võimalikuks.
Tartus
Jõulueelsel projektinädalal käis 7. klass Tartus. Kahe päeva jooksul külastasid õpilased koos õpetaja Andreas Eeriku ja Heli Piisanguga Tartu Toomemäge, kus nad tutvusid Kristjan Jaak Petersoni kujuga, Toomemäe müütide ja lugudega ning Tartu Ülikooli muuseumiga. Esimese päeva sisse mahtus veel ka külastus Spordimuuseumisse, mis pakkus õpilastele suurt elevust – muuseumis said poisid endale sõbrad Lätist, kellega peeti hiljem maha vägev jalgpallimatš. Esimese päeva lõpuks käisid poisid trennis, tüdrukud tutvusid Tartuga.
Teisel päeval külastasime Eesti Rahva Muuseumit, kus õppisime eestlaste ja meie kultuuri kohta püsinäitusel “Kohtumised”. Kahepäevane väljasõit oli väsitav, kuid see-eest hariv ja põnev ning tekitas huvi ülikoolilinna mõnel järgmisel projektinädalal taas külastada.
AÕA
10. detsembril toimus Arukate Õpilaste Akadeemia (AÕA) kolmas voor. AÕA on loodusteadusliku sisuga õpilasvõistlus, mis ühendab koole üle Eesti ja kestab kogu kooliaasta vältel. Turniiri jooksul toimub kokku kuus vooru, igaüks erinevas Tallinna koolis. Meie kooli esindas sel korral vapralt 8. klassi võistkond koosseisus Inger, Hiie, Gustav ja Paul. Õpilasi viis AÕAsse matemaatikaõpetaja Raili Poola.
Lõimitud tund
15. detsembril toimus matemaatika ja vene keele lõimitud tund. Matemaatikaõpetaja Raili Poola ja vene keele õpetaja Dmitri Djuženkov õpetasid lineaarvõrrandite lahendamist eesti ja vene keeles. Nii said õpilased arendada oma matemaatilisi oskusi ning õppida või meenutada vene keeles numbreid ja tehteid.
Tartus
17. detsembril külastas 8. klass koos bioloogia- ja geograafiaõpetaja Raivo Raami ning klassijuhataja ja matemaatikaõpetaja Raili Poolaga Tartu Ülikooli loodusmuuseumi, kus õpilased said lähemalt tutvuda erinevate elusorganismide eripäradega. Õppekäik toetas bioloogiatunde, aidates näha seoseid õpitu ja päriselus esinevate liikide vahel. Samuti uuriti, millistes tingimustes erinevad organismid elavad, mis lõi toreda silla geograafiatundides käsitletavate kliima- ja loodusvööndite teemaga. Muuseumikülastusele järgnes orienteerumismäng, kus õpilased otsisid üles ning pildistasid Tartu olulisemaid kultuurirajatisi.
Euroopa Elamuskeskuses
18. detsembril oli 8. klassil ühiskonnaõpetuse tund Euroopa Elamuskeskuses. Õpilased osalesid Euroopa Parlamendi matkemängus: jaguneti fraktsioonidesse ja arutleti vee hinna tõstmise ning inimeste kiibistamise teemadel. Arutelud olid aktiivsed ja kohati päris tulised – nagu päriselus! Päev oli meeleolukas, sest õhtul toimus lisaks klassi jõulupidu. Kohal oli isegi jõuluvana ning jagati kinke.
Karjäärinõustamine
Oktoobri lõpus ja novembri alguses viis Eesti Töötukassa karjäärinõustaja koolis läbi individuaalsed karjäärinõustamised 9. klassi õpilastele. Õpilased said küsida küsimusi, mis neil edasiste valikutega seoses olid tekkinud. Muuhulgas räägiti, kuidas sisseastumisvestlused läheksid edukalt. Kaasa sai isiksuseomaduste testi, mille abil ennast analüüsida.
AÕA
12. novembril esindas Arukate Õpilaste Akadeemia (AÕA) Tallinna koolide 2. voorus Gaia Kooli edukalt 9. klassi õpilaste meeskond, saavutades põhikoolide arvestuses 3. koha. AÕA on loodusteadusliku sisuga õpilasvõistlus, mis ühendab koole üle Eesti ja kestab kogu kooliaasta vältel. Turniiri jooksul toimub kokku kuus vooru, igaüks erinevas Tallinna koolis. Seekord Tallinna Tervishoiu Kõrgkoolis toimunud mängul käisid üheksandikud Haili, Greete-Liisa, Simona ja Morten, kaasas oli keemiaõpetaja Heli Piisang. Ülesanded hõlmasid kraaniveest ja soolast Läänemere vee kokkusegamist, sademete mõõtja meisterdamist ja samakõrgusjoonte järgi 3D mäe valmistamist.
Teejoomine
20. novembril käisid üheksandikud keeleõpetajate Dmitri Djuženkovi ja Raine Lindepuuga Tallinna Rahvaste Muuseumis, kus tutvuti teejoomise ajalooga. Kohapeal sai ka teed juua ja barankasid süüa. Ühiselt joodi teed ka jõulude eel 18. detsembril, kui toimus vene ja inglise keele õppimine läbi mängude. Seekord oli teekõrvaseks lisaks barankadele ka kommi ja iseglasuuritud piparkooke.
Meeskonnavaim
4.detsembril käisid õpilased koos keeleõpetajate Dmitri Djuženkovi ja Raine Lindepuuga Kesklinna Noortekeskuses, kus harjutati meeskonnatööd läbi erinevate mängude.
Tuumafüüsika
16. detsembril korraldas füüsikaõpetaja Vahur Luts 9. klassile erilise tunni. Õpilased said tutvuda tuumafüüsikaga VR-prillide abil. Tehnilist abi pakkus meie e-gümnaasiumi 11. klassi õpilane Radomir Porkanen.
Bastionikäikudes
17. detsembril käisid 9. klassi õpilased ekskursioonil Bastionikäikudes ja Raidkivimuuseumis. Sissepääs Bastionikäikudesse on Kiek in de Köki tornist. Muuseumigiidi Karl-Erik Talveti juhendamisel tutvuti nii maa-aluste käikude rajamise ajalooga kui ka nende hilisema kasutusega. Põnevalt kõhedusttekitav oli liikuda kitsastes paekivist käikudes ning samm-sammult nende ajalugu avastada. Uusi teadmisi ilmestasid mitmed eri ajastutest pärit originaalesemed. Täname eneseväljenduse õpetajat Aita Vaherit põneva ekskursiooni korraldamise eest!
Osalt väikese viitega, aga parem hilja kui mitte kunagi – seekordne Gaiakiri kajastab mõningaid Gaia Kooli Saaremaa filiaali ehk Õnnekooli tegemisi alates suve lõpust.
Koduõppe 6. klassi õpilane Anni Põder kirjutas Gaiakirjale, kuidas Saaremaa Õnnekooli koduõppelaste ja nende perekondade koostöös valmis suve lõpuks suur projekt, milleks oli looduslikest materjalidest kanamaja ehitamine.
7. klassi õpilane Berenice Provenzano Runnelilt saime ülevaate arhitektuurialasest õppeprojektist “Tulede linn”.
Kolmandaks saab lugeda Saaremaa maastikke kujutavate laste loodud akvarellimaalide näituse “Horizons” saamisloost.
Lisaks jagas Saaremaa koduõppe lapsevanem Piret Naagel, et detsembri keskel ehitasid lapsed munakarpidest iglu.
Gaiakiri loodab edaspidigi rohkem kajastada Saaremaa ning ka teiste koduõppe laste tegemisi.
Kanamaja ehitus
Eelmise aasta kevadel viisid Gaia Kooli Saaremaa Õnnekooli koduõppe õpilased läbi õppeprojekti „Kanamaja ehitus“. Projekt kestis maikuust kuni augustini, mille jooksul valmis kanamaja põhu- ja saviehituse meetodil. Õpperojektis osalesid Saaremaa Õnnekooli koduõppe õpilased, nende pereliikmed ja mõned sõbrad. Kanamaja ehitati ühe Õnnekooli pere koduhoovi. Ehitamiseks kasutati vana maja palke, looduslikku savi, põhku ja vett. Katuse ehitamiseks läks vaja laudu ja tõrvapappi.
Õppeprojekt sai alguse vajadusest väikese kanala järele ja tundus põnev teha seda teistmoodi ning keskkonnasäästlikult. Kanamaja ehitusprotsessi juhendas Belgiast pärit Jonas, kes rääkis inglise keeles, mistõttu oli see hea võimalus praktiseerida ka inglise keelt. Jonase juhendamisel õpiti, kuidas looduslikest materjalidest ehitada – kuidas valmistada ette maapõuest kaevatud savi, laduda kividest, savist ning põhust seinad, teha katus. Õppeprojekti käigus tutvuti ehitusprotsessi kõigi etappidega joonistest valmis majani, õpiti kasutama erinevaid tööriistu ning töövõtteid.
Osalejate sõnul võiks seesuguseid õppeprojekte tulevikus kindlasti veel olla – lisaks uutele teadmistele ja oskustele oli tore koos aktiivselt aega veeta, luua oma kätega midagi olulist ning eluks vajalikku. Kanamaja sai uhke ja ilus.
Tulede linn
Käesoleval õppeaastal lisandus Saaremaa Õnnekooli kunstitöötubadele arhitektuurikursus, mida juhendab Joe Provenzano. Joe arvates ei ole kunagi liiga vara arhitektuuri õppida.
Esimene selle kursuse raames valminud õpilaste projekt oli „Tulede linn“. Projekt algas Eestis asuvate hoonete analüüsimisega, et mõista, miks teatud hooned muutuvad meie jaoks oluliseks. Projekti käigus õpiti, et hooned ei ole ainult tähenduslikud, vaid muutuvad mõnikord sümboliteks kogu riigi jaoks, nagu Eiffeli torn Prantsusmaal.
Seejärel valis iga õpilane enda jaoks välja mõne olulise hoone ning meisterdas sellest miniatuurse mudeli. Kunstitunnis täiendati arhitektuurimudeleid ning koostati neist koolis näitus “Tulede linn”. Iga näitusel olnud töö fotografeeriti ning fotodest trükiti postkaardid, mida lapsed hakkavad edaspidi müüma erinevatel üritustel, laatadel jne.
Esialgu lihtsana näivast koolitööst kujunes projekti käigus võimalus õppida fotograafiat, kompositsiooni, kunsti ja isegi mõningaid rahanduse põhitõdesid, kuna lapsed pidid välja arvutama ka kaardi tootmise maksumuse ja mõistliku müügihinna.
Kunstinäitus “Horizons”
Detsembris avati Saaremaa Õnnekoolis kunstinäitus “Horizons”. See oli kulminatsioon kunstitundide seeriale, kus õpilastel paluti avastada saare silmapiiri saladusi. Silmapiir ehk horisont on joon maastikul, mida kõik saarlased teavad, sest näevad seda iga päev.
Näituseks valmistumine algas kunstitunnis, kus õpetaja Joe Provenzano tutvustas lastele esialgu töövahendeid ja lasi neil katsetada erinevaid maalimistehnikaid. Seejärel maalisid õpilased paberile maastiku. Koos arutleti, kuidas võiks igaüks enda kunstitöö pealkirjastada. Edasi õpiti, kuidas akvarellmaali eksponeerida, kuidas valida ruumi kunstinäituse jaoks ja kuidas kureerida tõelist kunstinäitust.
Lisaks õpetas Joe külalistele kutsete saatmiseks meililisti loomist, tööde kataloogi ettevalmistamist ja printimist ning näituse avamise jaoks toitlustuse korraldamist. Kui kõik ettevalmistused olid tehtud ja näitus üles pandud, avatigi näitus “Horizons”. Avamise puhul lõigati läbi punane lint ning lapsed pidasid ürituse avakõne.
Juhendaja Joe sõnul osutus projekt igati kordaläinuks. Ta tahaks sellest teha rändnäitust, mis jõuab Eesti erinevatesse paikadesse. Sellest võiks tulla laste üle-eestiline koostööprojekt, mille raames võiksid lapsed oma kunstitöödest korraldada näitusi, et näidata kuidas nemad oma kodupaika näevad, ükskõik millises Eestimaa osas nad elavad.
EDULOOD
6.klassi õpilane Irina Mincheva õpib kodus, kuid käib ka kaks korda nädalas Gaia Koolis kohapeal õppimas. Pärast kooli jõuab ta käia veel MUBAs õpetaja Neeme Otsa käe all trompetit õppimas.
Irina osales 19. oktoobril Tartu Valla Muusikakoolis toimunud võistlusel “Wirkhaus 2025” ning võitis oma vanuserühmas esikoha. Võistlusel osalesid lapsed üle kogu Eesti. Palju palju õnne ja edu Irinale edaspidiseks!
Fotol on Irina koos oma õpetaja Neeme Otsa ja kontsertmeistri Meeli Otsaga.
Novembris avati Tšehhis Hradec Králové linnas näitus, mis on pühendatud selle linna 850-aastasele juubelile. Näitusele saatis 9. klassi juhataja Dmitri Djuženkov ka oma kunstihuviliste õpilaste joonistused. Greete-Liisa Kask joonistas tšehhi kirjanikku Karel Čapekit ning Haili Leidla joonistas tšehhi arhitekti Jan Rejchli.
19.novembril toimus parimate kunstiteoste valimine ja autasustamine. Oma vanusegrupis sai Greete-Liisa teise koha ning Hailile määrati eripreemia originaalse teostuse eest. Palju õnne ja kunstikirge!
17. novembril elas 3. klass publiku seas kaasa Kaari Sillamaa Laste Muusikateatri ürgajamuusikalile “Karukihv” Von Glehni teatris, kus osatäitjana esines klassiõde Karolina.
22. novembril Tallinnas toimunud rahvusvahelisel judovõistlusel Rothberg Cup võitis 1. klassi õpilane Rebecca Rebane oma kaalukategoorias III koha. Rebecca õpib jodot Nõmme Spordiklubis, tema treeneriks on Künter Rothberg. Lasteaias käis Rebecca tutvustavas judoringis, trennis hakkas ta käima alles sellest sügisest. Palju õnne ja edu, Rebecca!
13.detsembril toimus Lasnamäe Muusikakooli pidulik jõulukontsert Tallinna Metodisti kirikus, kus 2. klassi õpilane Lev esitas fagotil pala „Love me tender“. Lev alustas fagoti õppimist alles selle õppeaasta alguses. Levi juhendaja on Lasnamäe Muusikakooli õpetaja Tarmo Velmet. Väga tubli, Lev! Head pillimängu õppimist!
TULEMAS ON
- Alates jaanuarist – vastuvõtt 1. klassi
- 21. jaanuar – I poolaasta lõpp, poolaasta tunnistused
- 9. veebruar (kl 17.30) – infotund 2026. a septembris kooli tulevatele peredele
- 13. veebruar – sõbrapäeva tähistamine
- 16.-20. veebruar – projektinädal
- 17.-18. veebruar – Talvepäevad Kuutsemäel (eelkõige 4.-9.kl)
- 17. veebruar – vastlapäeva tähistamine koolis
- 19. veebruar – Prügihundi koolitus 1.-8. klassile
- 20. veebruar – Eesti Vabariigi aastapäeva aktus
- 23. veebruar – 1. märts – koolivaheaeg
- 2. märts (kl 17.30) – lapsevanemate üldkoosolek
- 2.-6. märts – hiina kultuuri nädal